Üks hea moodus elamispinna üürimisel tekkivaid riske maandada on selle kindlustamine. Seejuures tuleb tähele panna, et näiteks panga laenulepinguga nõutav tavapärane tule, vee, vandalismi ja loodusõnnetuse vastu sõlmitav kindlustus ei kata neid lisariske, mida üüritehing endaga kaasa toob. Sellega seoses tasuks lisaks algsele ehitiskindlustusele mõelda ka koduse vara kindlustamisele ning vastutuskindlustusele.
Kodune vara
Koduse vara kindlustamine kaitseb kogu üürniku kasutusse antavale mööblile ja muule sisustusele tekkiva kahju eest, olgu see siis tekkinud üürniku tegevuse, loodusjõudude, õnnetusjuhtumite või ka kolmandate isikute tegevuse tulemusena. Seejuures kaitseb poliis kodust vara ka siis, kui see on ajutiselt väljaspool kindlustatud eluruumi.
Vastutuskindlustus
Kolmas ja võibolla isegi kõige olulisem osa üürikorteri kindlustuse juures on vastutuskindlustus. Mitte kunagi ei või ette teada, kuidas võõrad inimesed sinu korteris elama hakkavad ja milliseid apsusid neil juhtuda võib. Vast kõige levinum asi juhtuma on igasugune veega seotud pahandus. Suurem veeavarii mõnes ülemiste korruste korteritest võib enesega kaasa tuua kahju lausa kümnetes tuhandetes eurodes. Arvestama peab ju sellega, et vesi voolab muudkui allapoole, rikkudes samal ajal siseviimistluse kõikjal oma teel. Ja nende alumiste naabrite ees on vastutav muidugi korteri omanik. Tema saab kahtlemata omakorda nõuda kahjud sisse üürnikult, kuid tollel ei pruugi selle hüvitamine mitte sugugi jõukohane olla. Et ka tõsisematel juhtudel kindlustuskattest piisaks, tasuks hüvitispiir seada pigem ülespoole, vähemalt kümnele tuhandele eurole või isegi enam. Seda eriti korterite puhul, kus allapoole jääb naabreid rohkem ning väikemast summast kõigi kahjude teenindamiseks lihtsalt ei jätkuks. Lootma peab parimat, kuid valmis olla tasuks halvimaks stsenaariumiks.
Lepingu sõlmimine üürniku poolt
Omaniku poolt sõlmitava kindlustuse eest tasumist ei saa anda üürniku kanda. Küll aga võib ka üürnik ise sõlmida kindlustuslepingu. Nimelt ei pea kindlustuslepingu sõlmiseks mitte sugugi olema asja omanik, piisab kõigest kindlustushuvist. Üürniku kindlustushuvi piirneb tema kasutusse antud ja tema enda omanduses oleva koduse varaga ning vastutuskindlustusega. Seejuures peab arvestama, et üürniku sõlmitav vastutuskindlustus ei kata omaniku vastutust. Kui tehakse näiteks kindlaks, et veeavarii juhtus remontimata sanitaarseadme tõttu, mis on selgelt ainult eluruumi omaniku vastutusala, siis selle kataks ainult omaniku enda sõlmitud vastutuskindlustus ning mitte üürniku oma. Üürniku vastutuskindlustus maandab üürniku riskid elamispinna omaniku või majanaabrite varale tehtud kahju suhtes.
Hind
Kindlustamise hind sõltub muidugi nii kindlustatavast objektist, kui ka valitud kindlustuskatetest ja hüvitispiiridest. Üldjuhul jääb keskmises suuruses korteri koduse vara ning vastutuskindlustuse igakuine kindlustusmakse mõistlike hüvitispiiride juures alla 10 euro, minimaalsete katete puhul saab pisema korteri puhul hakkama juba 3-4 euroga kuus. Seega ei ole kulu üldsegi suur ning on kindlasti väärt seda kindlustunnet, mida leping kindlustusseltsiga annab.